Notaripäev samm-sammult: mis sellel tunnil päriselt juhtub

Notaripäev on tagajärg, mitte sündmus

Paljud kliendid närveerivad notaripäeva pärast. Tegelikult on see kogu protsessi kõige rahulikum osa — eeldusel, et eeltöö on tehtud. Notari laua taga ei lahendata probleeme, seal loetakse ette see, mis on juba kokku lepitud.

Kui midagi läheb valesti, siis läheb see peaaegu alati valesti nädalaid varem: kontrollimata dokument, kokku leppimata tähtaeg või lause, mida keegi ei lugenud.

Enne notarit: mis peab olema tehtud

Kokkulepe kirjas. Broneerimis- või eelleping, kus on hind, tähtajad, mis jääb korterisse, millal toimub üleandmine ja mis juhtub, kui üks pool taganeb.
Kinnistusraamatu kontroll. Kes on omanik, millised hüpoteegid, arestid, servituudid või kitsendused on kirjas. Seda vaatan ma alati ise ja enne, mitte tehingupäeval.
Omanike nõusolekud. Kaasomanikud, abikaasa nõusolek, mitu pärijat. Puuduv nõusolek on kõige sagedasem põhjus, miks tehing lükkub edasi.
Ühistu seis. Võlgnevused, remondilaen, majanduskava, planeeritud tööd. Ostja pank küsib seda niikuinii.
Raha ja pank. Kas ostja tuleb laenuga või oma rahaga, kas kasutatakse notari deposiiti, millal jõuab raha kohale ja millal kustub müüja vana hüpoteek.
Lepingu projekt. Notar saadab eelnõu ette. Loe see läbi rahulikus olekus, mitte parkimiskohta otsides. Küsimused esita enne, mitte ajal.

Tehingupäev

Enne algust

Tule kohale varem. Kaasa kehtiv isikut tõendav dokument — ID-kaart või pass, juhiluba ei kõlba. Kui keegi tuleb volitusega, peab volikiri olema notariaalne ja notaril juba olemas.

Lepingu ettelugemine

Notar loeb lepingu ette. See on seaduse nõue ja see on ka sinu viimane võimalus midagi parandada. Ettelugemine tundub aeglane, aga just siin tulevad välja need vead, mida keegi varem tähele ei pannud: vale pindala, vale nimi, unustatud panipaik, kokku leppimata mööbel.

Kui midagi ei ole selge, ütle seda. Notar on erapooletu ja tema töö on tagada, et mõlemad pooled saavad aru, millele nad alla kirjutavad. Rumalat küsimust selles ruumis ei ole.

Allkirjad

Eluruumi puhul allkirjastatakse tavaliselt korraga nii müügileping kui ka asjaõigusleping — see tähendab, et kokkulepe ja omandi üleandmine käivad ühe dokumendiga. Laenuga tehingus lisandub samas ruumis hüpoteegi seadmine ostja panga kasuks.

Raha liikumine

Ostuhind liigub kas notari deposiidi kaudu või otse kokkulepitud tingimustel. Deposiit tähendab, et raha on juba notari kontol ja liigub müüjale siis, kui tingimused on täidetud. See on müüjale kõige turvalisem variant ja mina eelistan seda alati, kui see on võimalik.

Kanne kinnistusraamatusse

Allkiri ei tee sinust veel omanikku. Notar esitab avalduse ja omandiõigus läheb üle siis, kui kanne on tehtud. See võtab aega ja seda ei ole mõtet kiirustada — küll aga tasub teada, et see aeg on olemas.

Mis tehingupäeval kõige sagedamini kinni jääb

Notarid on täpsed inimesed ja nad ei kirjuta alla siis, kui midagi ei klapi. Need on asjad, mille pärast ma olen näinud tehinguid samal hommikul edasi lükkuvat:

Üks osapool ei tule kohale. Kaasomanik on välismaal ja volikirja ei ole. Digiallkiri müügilepingut ei asenda — kaugtõestus on olemas, aga see tuleb kokku leppida nädalaid ette.
Aegunud dokument. ID-kaart kehtib tehingu hommikuni ja mitte tunnigi kauem.
Vana hüpoteek kinnistusraamatus. Müüja laen on ammu makstud, aga kanne on alles. Kustutamiseks on vaja panga nõusolekut ja see ei tule sama päevaga.
Kokku leppimata mööbel. Köögimööbel, kardinapuud, saunakerise ahi. Kui see ei ole lepingus kirjas, algab vaidlus just sel hetkel, kui kõik on juba laua taga.
Ühistu võlg, millest keegi ei teadnud. Eelmise omaniku maksmata arve tuleb välja ostja panga päringust.

Iga üksik neist on lahendatav. Kallis on see, et lahendamine võtab päevi ja vahepeal võib ostja laenuotsus aeguda või teine pool närvi minna.

Kulud

Notaritasu tuleneb seadusest ja sõltub tehingu väärtusest, seega ei ole see läbiräägitav ega notariti erinev. Lisandub riigilõiv kinnistusraamatu kande eest. Kes need kulud kannab, on poolte kokkuleppe küsimus — Eestis jagatakse need sageli pooleks, aga see peab olema lepingus kirjas, mitte eeldus.

Küsi täpne summa notaribüroost ette. Nii ei ole tehingupäeval üllatusi.

Kui sa müüd ja ostad korraga

Väga sage olukord: sina müüd oma korteri ja ostad samal ajal uue. Kaks tehingut peavad ajaliselt kokku minema, sest esimese raha läheb teise sisse.

Seda saab teha kahel viisil. Kas pannakse mõlemad tehingud samasse päeva, tavaliselt üksteise järel samas notaribüroos, või lepitakse esimeses lepingus kokku pikem üleandmise tähtaeg, mis annab sulle kolimiseks aega. Mõlemad töötavad, aga kumbki ei juhtu iseenesest — see tuleb paika panna juba siis, kui esimene pakkumine vastu võetakse, mitte nädal enne notarit.

Pärast allkirja: töö ei ole veel läbi

Kõige sagedasem viga on arvata, et notariga on kõik tehtud. Alles jääb see osa, mis päriselt vaidlusi tekitab:

Üleandmine ja akt. Näidud, võtmed, seisukord, fotod. Üleandmis-vastuvõtuakt on lühike paber, mis maksab end ära esimesel korral, kui keegi millegi üle vaidleb.
Lepingud ümber. Elekter, gaas, internet, kindlustus.
Ühistu teavitamine omaniku vahetusest.
Kolimine kokkulepitud kuupäeval. Kui müüja jääb veel korterisse, peab see olema lepingus, mitte suulises heas usus.

Kus mina selles pildis olen

Minu töö on see, et notaripäev oleks igav. Kontrollin dokumendid varem, suhtlen notari, panga ja teise poolega, käin lepingu sinuga enne läbi ja olen tehingul kohal. Kui midagi tuleb välja, tuleb see välja nädalaid enne allkirja — see on ainus koht, kus probleemi lahendamine on veel odav.